Tuesday, 19 September 2017

aparaadid ja küpsisetort ehk ettevõtlusest Eesti moodi

möödunud nädal oli täis jällenägemisrõõmu, uusi väljakutseid ja šoti aktsenti - Tartus olid külas meie projektipartnerid Šotimaalt, kellega ise juba möödunud novembris tutvunud olime. Kuigi nende siinveedetud aeg oli üsna üürike, andsime võõrustajatena endast parima, et mahutada sellesse korralik Eesti-kogemus, reisi rõhk oli sõnal "ettevõtlus".

Teisipäevasele saabumisele järgnesid traditsiooniline koolituur ning Tartu rahva suure uhkuse, Eesti Rahva Muuseumi külastamine. Omast kogemusest mäletasime, et šotlased küll erilised muuseumifännid ei olnud, kuid tore giid oli nende enda sõnade kohaselt selle käigu täitsa meeldivaks muutnud. Samuti kiitsid nad suurt ja uhket maja ennast.

lambakoer Heido esimene tööots - šotlased bussijaamast HTGsse! 
ei ole meie veel näinud, et keegi õpetajate toast NII õnneliku näoga välja oleks tulnud...

Kolmapäev viis meid koos külalistega iga Eesti gümnasisti Mekasse - Vargamäele. Kirjaniku elu ja lugu üksi oleksid nende jaoks ehk pisut igavaks ja tähtsusetuks jäänud, kuid koos talumajapidamise ja rabamatkaga oli seegi väljasõit asja ette läinud. Samuti pidasid nad klasside ettekandeid äärmiselt lõbusateks, kuigi nad neist sõnagi ei mõistnud. Meie suureks üllatuseks sõid nad kõik ka suure isu ja kiitusega mulgiputru, hapukoore jätsid küll puutumata...

Sama päeva õhtul viisime šotlased tutvust sobitama Aparaaditehasega, täpsemalt selle ühe söögikoha Trikster Tihasega. Sealsed burgerid, bataadifriikad ja toitude hinnad panid nad vaimustusest peaaegu käsi plaksutama ning taldrikud tühjendati kiiresti.
Jalutuskäik õhtusele Toomemäe nõlvale neid niisama palju ei vaimustanud, seda enam, et vaate nautimisse sekkusid mõned võrdlemisi lõbusas tujus tudengid, kellel just parasjagu rebaste ristimine käsil oli. Viisime nad varju Toomkiriku varemetesse, mis neile samuti üsna sügava mulje jättis. 

 pooleteisetunnine sõit Vargamäele läks üsna libedalt
raba libedaid laudteid nad just ei nautinud, aga eluga bussi tagasi jõudes olid rõõms
Täis kõhud Aparaaditehases


Neljapäev pakkus põnevust nii külalistele kui võõrustajatele - nüüd asuti Aparaaditehast põhjalikumalt avastama. ringkäik algas Erinevate Tubade Klubist - tavaliselt on seal eksperimentaalse teatri saal, sel hetkel aga hoopis Tartumaa haridustöötajate seminar. välisjalanõude vahetamine toasusside vastu ning erinevate elutubade kaudu loodud saalikujundus olid vaid ebatavalise kogemuse algus. Seejärel nägime hoone renoveerimata osa - mõned aastad tagasi oli terve vabrik selline. Nüüd on sinna loodud aga idufirmade kontorid ning erilise vindiga disainipoed ning söögikohad. Võõrustajad ise on arvamusel, et see kompleks on üks parimaid kaasaaegse ettevõtluse erilisi näiteid, mida Lõuna-Eestist leida võiks. Üks šotlastest ütles pärast elamust ausalt välja: "I f*cking love this country!" 
Sama suhtumist võis aimata ka meie ringkäigu viimases osas - trükimuuseumis, kus igaüks sai kujundada ja meisterdada päris oma märkmiku. Mitme külalise meistritöö kaanel troonis suur süda kirjaga ESTONIA. ka kohalikest ei olnud keegi varem muuseumit külastanud ning vanade trükitarvete ja paberimaterjali vahel oli uudistamist küllalt. 

Päeva teine pool möödus külalistel Ahhaas - kohas, kuhu minemisest ükski eestlane väga vaimustuses ei olnud. Ilmselt on asi selles, et iga tartlane on seal käinud nii palju, et kordi kokku lugeda ei jaksa. šotlased tulid sealt tagasi aga ülimas vaimustuses. neid oli sealt lausa nii raske ära saada, et isegi õhtusöögile jõudsid nad pool tundi plaanitust hiljem. Kuna neile oli aga keskuse tõesti meeldinud ning see oli ühtlasi ka nende viimane õhtu Tartus, ei pannud keegi neile ka pahaks.
Erinevate Tubade Klubis koos Tartumaa õpetajatega
külalised said ka ise käe paberiseks
muuseumikass Gutenberg disaininõuandeid jagamas

Reede, viimase päeva hommik oli üks töisemaid - valmisid arvustustelaadsed artiklid eelmise päeva tuuri kohta Aparaaditehasesse ning kuulati esitluste Eesti õpilasfirmade süsteemist. Fotodest slaidishowde koostamise asemel otsustasime võtta nädala kokku ühisaktsiooni - küpsisetordiga. Šotlased näitasid selle äärmiselt keeruka desserdi valmistamisel üles äärmist vilumust ning seninägematut meeskonnatöö oskust. tordi ja kohviga oli hea korraldada ka tagasivaatamine nädalale. Kõik nõustusid, et vaatamata väikestele viperustele olime hästi hakkama saanud. Kuna tegemist oli ka juba teistkordse kohtumisega, tundsid kõik, kui hästi oleme tegelikult klappima hakanud. Viimase suure üllatusena enne bussileasumist viisime külalised ka kooli katusele - privileeg, mis sugugi kõigile osaks ei saa. pärastlõunal asusid šotlased teele Tallinna poole, kus neil oli veel pool päeva ringiuudistamiseks, et juba laupäeva hommikul minema lennata.

Estonia 101: learn how to make a "küpsisetort"!
külaliste katuseleviimist ning ka elusalt alla tagasitoomist peavad ka korraldajad üheks oma suurimaks triumfiks nädala jooksul
nii pooletunnise kui ka nädalase töö viljad - küpsisetort ja õnnestunud projekt!!


Selliste projektide puhul on üks suur osa alati üritused, tegevused ja otsesed, paberile kirja pandud tulemused. Teine pool - omavahelised vestlused, juba tekkima hakkavad mälestused ja külaliste vahetud emotsioonid on aga midagi, mille pärast inimesed tegelikult projektides osalevad.
Näeme veel, sõbrad!

Friday, 26 May 2017

The day for goodbye

Friday 26.05.17 Budapest


I have made it to the last blog, of this amazing trip to Budapest. Today we got to start the day off later, I arrived at 8.30 to find, that we are taking part in the weekly dance lesson. The dances were simple and didn't last very long to everybody's relief. Next we got to do our last project WORK of the week and practice how to presentations would be. Since we ran out of time we got to do the presentations to the school right on top of the practice and nailed it. This also ended the scheduled part of the week and meant that we could go enjoy our last lunch at Xántus János. Afterwards we decided to go and split into smaller groups to see the city and get more of what everybody wanted to do in on the last day. This led me to the shopping street with a cold Starbucks. We met up with the group as a whole in 2 and a half hours to something as a group and we decided to go to a festival taking place on the streets in the city. From this we found entertainment and decided to find a place to sit and enjoy the day, we only left to go get dinner. The dinner itself was really good, being at a hamburger place that offered all sorts of variations so everybody found something they enjoyed. The dinner also ended our day as a whole group as everybody started to go home at times they saw fit. As this ends the main project for us I am also ending this blog. Hope anybody who read this enjoyed it and good bye.

Hungarians showing us how to dance

Marta enjoying the marvelous music outdoors at a park

Eva, Marta, Luca and Eszter enjoying the weather on our city tour

 -Karl Erik Miller


Mission "Flip-Flops"

Thursday 25.05.17 Budapest


Two down and two to go, starting the day off early, more specifically 7.30 in the morning at the Parliament building. They let us in at 8 o'clock though so we had time to kill. Inside we got a quick half an hour tour of the building parts open to visitors, the building itself was impressive also being one of the highest in the city. Afterwards we left to go back to the school, where we just sat for a bit because we had nothing planned. To continue the day we came to the House of Terror, which is a museum about the way people were tortured during the period of the Hungarian Arrow Cross party and the Communist Party regime. The museum was built into a big house on the Andrássy street and had four stories, each of which focusing on a certain period and every room having its own theme. As we left the museum we went back to school for a quick lunch which in my opinion was very good especially for canteen food. Leaving school ended the planned part of the day and meant we could go out on the city. Budapest, being famous for its baths we decided to check out one of the most famous ones in the city. Before going we had to get flip-flops, which turned out to be a mission on its own and ended at Westend, a large shopping center in the city center. Having gotten to the spa/baths  we spent almost 2.5 hours there and felt relaxed afterwards, that being good for our tired from walking feet. Later we went on a wild goose chase to find a place to eat dinner, where everybody, all 12 of were willing to eat and ended up in a Thai restaurant, where the food was good and cheap. Leaving to restaurant took quite a lot of time because everybody liked the atmosphere so much. Once we were out the door the nightlife began and we started looking around the city with everybody ending up going apart by 22 in the evening to be fresh for the next day of school.
Two of the hosts in front of the bath

Our group in the Parliament building
-Karl Erik Miller

Sometimes, getting bored is good

Wednesday 24.05.17 Budapest


I'm back and today was mostly a day of tripping around the city. We begun the off with project WORK, which everybody had mostly done the day before meaning, we were bored. This lead us to ask to be freed for the time to explore the city and this we did by going to the market to look at the local foods on offer there. After coming back from the marketplace we had a luck at the school canteen, which was plentiful and good for school food. Due to having completely overestimated the amount of project time we need, we had another two hours given for it, which we used in different ways. We got to go to the basilica to see the huge church, even from the top of the building, which was quite an incredible view to see. Since with the visit we had filled in all of the free time we had, we went on with our basic scheduling. We went to the last planned place of the day, Hospital in the Rock, where we saw the old hospital and exhibitions put out on the same themes that the hospital had, most noteworthy being the Hiroshima nuclear attack. Having finished that we were going to do some simple sightseeing, which turned out into a long walk around the city, during which we saw many streets ending at around 18 going to dinner. We finished the day of touring by about 21 when the last of us started going home, ending the day. I arrived home at to finish writing this blog about the adventurous day we all had.
The central market was huge

The group enjoying the magnificent basilica

All of the Estonians and their hosts looking over the river at sunset
-Karl Erik Miller

On top of the world in Budapest!

Tuesday 23.05.17

As I learned from writing the blog a month after the project had taken, I will try to be more precise this time around and blog every day of the activities and doings. Here goes nothing…
                  
On Monday we, the Estonian group were just travelling and getting to Budapest, meaning that it’s hard to actually write anything of the day. We had fun during the long day, that lasted from 10AM till 20PM, during which we had a bus ride to Tallinn, two plane rides and a layover at Warsaw. By the end of the day though we all arrived to out hosts safe, without any luggage missing.

Today, Tuesday, we had an early morning, compared to the Estonian program, of 8.30 at school. During the day we got a lot done, starting off with the school tour, during which we saw the massive complex of János Xántus Secondary School after which we had the infamous project WORK part of the project. After this we had lunch, where we were also served a traditional Hungarian dessert. Next came the interesting part of the day where we rented a bus and got a private tour of the city with its main sights, like Heroes’ Square, Jubileumi-park (a lookout point of the city) and the castle district or old town in Buda. After the 2-hour long tour we took a bus to the city where we were left to trip around on our own. Back in the Pest side of the city we didn’t have much time to do all of the things the host had planned for us because it started raining hard enough to be referred to as “raining cats and dogs”. To end the day half of the group, me included, went home earlier as our families had made traditional local foods for us, while the other half stayed in the city and found something to eat. Somehow I have made it to the present moment of writing this blog and will just add some memories of the day in the form of pictures to finish off.

 
Marta and Eva posing with this incredible city 
Me and Marta showing our love for Budapest 
Meeri and Villem admiring a church atop the hill in Buda
-Karl Erik Miller

Sunday, 23 April 2017

Soomeugrine nädal täis ettevõtlust


1.päev

Projekti tegelik osa algas pühapäevaga, kui kõlalised olid reisist välja puhanud ja algas Tartuga tutvumine. Hommikul kohtusime Vanemuise ees, kust saatsime teised eestlased proovi ja mina jätkasin ungarlastega päeva. Alustasime päeva kõige tavalisemal moel ja tegime kiire linnatuuri ja jätkasime minnes kaubanduskeskusesse. Käisime vaatamas ka Lõunakeskust, kus aega parajaks tegime ja lõunatasime. 18 ajaks pidime olema kesklinnas tagasi, kus läksime vaatama Tartu Rahvatantsu kontserti, pärast mida oli juba õhtu käes ning kõik läksid enda kodudesse õhtust sööma ja magama.

2.päev

Järgmisel päeval olid kõik koos ja tegevused toimusid koolis. Alguseks õpiti läbi erinevate mängude üksteist tunda, millele järgnes tuur koolile. Tutvustati ka mõlemat riiki ning tehti kiire keelekursus. Päeva pikem osa läks linnaga tutvumiseks ning sellele järgnenud fotojahi jaoks. Vahelduseks sai lühikese pausi, sest õhtul koguneti uuesti kooli, et vaadata HTG rahvatantsurühma Tantsutallad ühitrenni.

3.päev

Kolmandal päeval, milleks oli teisipäev, toimus ilmselt külaliste jaoks kõige huvitavam tegevus, mida nad reisi jooksul kogesid, me läksime rappa. Lõviosa päevast kujuneski rappa mineku, seal oleku ja tagasituleku peale. Kooli tagasi jõudes said ungarlased enda jaoks veel ilmselt uusi kogemusi kuna tutvustasime neile sauna ja eesti toitu. Päevalõpuks vaatasime ka üht eestikeelset filmi.

4. päev

Kolmapäeval tutvusime eelkõige Eesti ettevõtlikkuse ja teadusega. Päeva alustasime tutvustusega e-Eesti kohta koolis, millele järgnes reis AHHAA teaduskeskusesse, kus anti aega avastada. Kooli lõunaks tagasi tulles saime süüa ja ka tutvustuse õpilasfirma Festera kohta. Järgnes natuke aega, et tegeleda enda PROJECT WORK –iga, mille otsa käisime SPARK keskuses tutvumas erinevate innovaatiliste firmadega, mis on tehtud Tartus ja Lõuna-Eestis. Kiire otsusena tutvustasime ka eestlaste ideed Itaalia toidust, viies nad La Dolce Vitasse.

5.päev

Viimane täispäev ungarlastega oli täis erinevaid tegevusi. Hommikul oli pinata töötuba, mida viis läbi samuti üks HTG õpilasfirma – NAFF. Peale lõunat läksime kõik Eesti Rahva Muuseumisse, kus oli aega 4 tundi tutvuda Eesti ajaloo ja pärimusega. Õhtul koolis tutvustasid kõik grupid enda PROJECT WORK ülesandeid ja lõpetasime ühesuure hüvastijätu õhtusöögiga. Korralikuks hüvastijätuks läksime aga kõik veel Katriini linnakoju ja veetsime viimase õhtu koos.

Fotojaht võib olla kõike muud kui igav

Armas Tartu veel armsamate ungarlastega
räätsamatk - põhjamaine eksootika

Soos ei ole võimalik nukker olla

Projektitööd sai ka ikka tehtud!!

Karl Erik Miller

Tuesday, 22 November 2016

Mida meile koolis ei õpetata

Nii mõnigi küsib, et kas kooliajast nii pikalt välismaal viibimine on ikka õigustatud. Mina vastan, et nende kuue päevaga õppisime vähemalt samapalju, kui selle ajaga tunnis omandanud oleksime. Allpool on näha reisitarkuste paremik.
  • Plaani puudumine on ka plaan. nagu juba enne räägitud, jäime meie suuremast projekti töömahust ilma ning kui esimestel päevadel proovisime veel küsida, et mida nüüd tegema peaks, siis edaspidi loobusime sellest. Üldse tuli ühistegevuste käigus ette palju niisama passimise aega, kuid kõigi viie rahvuse hulgast näisime olevat ainsad, keda see häiris.
  • Eesti moodi aetakse asju Eestis. Kui meil käivad algklassilapsed veel lumetormi ja kahekümne miinuskraadiga koolis, siis Šotimaal jäi kaks meie väljasõitu ära seetõttu, et maha oli sadanud sentimeetripaksume lumekiht. Meie palumiste ning kinnituste, et selline ilm ei ole meie jaoks isegi märkimist väärt, suhtes jäädi aga täielikult kurdiks. Britid vist ei räägigi ilmast niisama suusoojaks...
  • Tegelikult on kurzemestroganov kullast kallim. Kui oled kuus päeva söönud hommikuks röstsaia, kooli kaasa saanud šokolaadibatooni ning lõunaks söönud veel pisut saia, hakkad mõistma, et soe stroganov on ikka üks asjalik lõuna. Isegi siis, kui teda tuleb süüa igal kaashäälikuga algaval nädalapäeval.
  • Tegelikult ei ole täiskasvanud üldse liiga muretsevad. Meie omaalgatuslikust jalutuskäigust sai lugeda ühes eelnevas postituses ning selle paaritunnise matkaga suutsime nii mõnelegi kohalikule täiskasvanule parajalt närvipinget tekitada. Tundub ju uskumatu, et kuus täiskasvanueale lähenevat endaga lõuna-ja õhtusöögi vahelisel ajal iseseisvalt hakkama saavad?!
    Sama meeldejääv oli hetk, mil soovisime Elisabethi võõrustajat koolis ühel õhtul sünnipäeva puhul tooliga üles tõsta. Tüdrukute esimene reaktsioon oli: "me läheme küsime enne õpetajalt, meil on siin koolis ohutusreeglid." Mässajad nagu me oleme, üles ta tõstetud sai.
Olen kindel, et kõik me kuus võtsime Šotimaalt kaasa ka midagi palju püsivamat, kui pool kohvritäit kohalikke maiustusi ja keegi meist ei tunne, et oleks soovinud selle vahetusnädala asemel midagi targemat teha. 
Uute seiklusteni!
On viimane aeg kiita Heidit, keda polnud näha praktiliselt ühegi pildi peal lihtsalt sellepärast, et ta oli liiga ametis meie kaamerasilma ette püüdmisega